TENS-ravi valu leevendamiseks – kuidas seda ohutult ja tõhusalt kasutada?

Valu võib häirida kõndimist, töötamist, magamist, treenimist ja igapäevaseid tegevusi. Sõltuvalt valu põhjusest võib ravi hõlmata koormuse kohandamist, harjutusi, ravimeid, füsioteraapiat või muid meetodeid. Üks vahend, mida mõnikord kasutatakse sümptomite lühiajaliseks leevendamiseks, on TENS-ravi.

TENS ehk transkutaanne elektriline närvistimulatsioon on mitteinvasiivne elektroteraapia meetod. Väike kaasaskantav seade edastab nahale asetatud elektroodide kaudu nõrku elektriimpulsse, mis tekitavad suriseva või kiheleva tunde ja võivad mõnel inimesel valu intensiivsust ajutiselt vähendada.

TENS ei ravi kõiki valusid ega kõrvalda nende põhjust. Seda võib kasutada raviplaani lisana, mitte meditsiinilise hindamise, liikumise, harjutuste või arsti määratud ravi asendajana. TENS ei aita ka kõiki inimesi, mistõttu tuleks selle efektiivsust hinnata individuaalse sümptomireaktsiooni järgi.

Koduseks kasutamiseks on saadaval erinevaid TENS- ja elektrostimulatsiooniseadmeid, kuid konkreetne mudel tuleks valida vajaliku funktsiooni, mitte ainult programmide arvu järgi.

Mis on TENS?

Lühend TENS tuleneb ingliskeelsest terminist transcutaneous electrical nerve stimulation – transkutaanne elektriline närvistimulatsioon.

TENS-seadmel on tavaliselt:

• üks või kaks sõltumatut kanalit;
• juhtmed;
• kaks või neli elektroodi;
• reguleeritav stimulatsiooni intensiivsus;
• mitu eelseadistatud programmi;
• taimer või protseduuri kestuse seadistus.

Elektroodid asetatakse nahale valuliku piirkonna lähedusse. Seadme sisselülitamisel tuntakse tavaliselt ühtlast, pulseerivat või muutuvat kihelust. Sobiva TENS-programmi korral peab tunne olema selgelt tuntav, kuid mugav ja mitte valulik.

Kuidas võib TENS valu mõjutada?

TENS-i mõju valule ei saa selgitada ainult ühe mehhanismiga. Elektriline stimulatsioon aktiveerib sensoorset närvikiudu ja võib muuta valusignaalide töötlemist nii perifeerses kui ka kesknärvisüsteemis.

Arvatakse, et TENS võib:

• ajutiselt vähendada valusignaalide ülekannet;
• aktiveerida organismi loomulikke valu pärssivaid mehhanisme;
• muuta tähelepanu suunamist valulikule piirkonnale;
• aidata mõnel inimesel kergemini liikuda või harjutusi teha.

Lihtsustatult kirjeldatakse seda mõnikord „valuvärava” põhimõttega: tugev, kuid valutu sensoorne stimulatsioon võib vähendada seda, kui intensiivselt närvisüsteem konkreetsel hetkel valu tajub. TENS ei muuda siiski kahjustatud kudesid ega ravi iseenesest traumat, artroosi, närvikahjustust või muud diagnoosi.

Kas TENS-ravi efektiivsus on teaduslikult tõestatud?

TENS-uuringute tulemused on aastaid olnud vastuolulised. Üks põhjus on suur erinevus uuringute vahel: kasutatud on erinevaid seadmeid, programme, intensiivsusi, elektroodide asukohti ja protseduuri kestusi. Mõnes uuringus võis stimulatsioon olla liiga nõrk, et anda märgatavat efekti.

2022. aasta suures meta-TENS süstemaatilises ülevaates koondati 381 randomiseeritud uuringut, milles osales üle 24 000 inimese. Analüüs näitas, et tugev, kuid mittevalulik TENS-stimulatsioon vähendas valu intensiivsust protseduuri ajal või vahetult pärast seda rohkem kui platseebo. Platseeboga võrreldes hinnati tõendite kindlust mõõdukaks, kuid pikaajaline mõju funktsioonile, elukvaliteedile ja ravimite kasutamisele ei ole endiselt piisavalt selge.

Samas ei tohiks TENS-i esitada universaalselt toimiva ravina. Näiteks NICE juhised ei soovita seda praegu rutiinselt kasutada mittespetsiifilise alaseljavalu, ishiase või artroosi raviks, sest konkreetsete diagnooside uuringud ei ole näidanud piisavalt veenvat ja järjepidevat kliinilist kasu.

Praktikas võib TENS-i käsitleda kui proovimist väärt sümptomikontrolli vahendit:

• kui puuduvad vastunäidustused;
• kui valu põhjus on teada või professionaalselt hinnatud;
• kui TENS aitab kergemini liikuda või rehabilitatsiooniharjutusi teha;
• kui seda ei kasutata vajaliku ravi asemel;
• kui mõistliku prooviperioodi järel on tajutav reaalne kasu.

Millise valu korral võib TENS-i proovida?

TENS-i kasutatakse erinevate ägedate ja pikaajaliste valude sümptomaatiliseks kontrolliks. Seda kasutatakse mõnikord ka põlveliigese artroosi sümptomite lühiajaliseks leevendamiseks, kuid see ei asenda harjutusi, koormuse kohandamist ega muid ravimeetodeid.

TENS-i võib proovida:

• lihas- ja liigesevalu korral;
• pärast spordi- või olmetraumasid;
• menstruatsioonivalu korral;
• mõnede krooniliste valude korral;
• pärast operatsiooni, kui ravispetsialist on selle lubanud;
• teatud närvipäritolu valu korral.

See ei tähenda, et TENS oleks kõigis nendes olukordades võrdselt tõhus. Uuringute kvaliteet ja tulemused erinevad diagnoositi ning osa inimesi tunneb subjektiivselt kasulikku lühiajalist leevendust. Kui valu päritolu on ebaselge, see on tekkinud esimest korda ilma arusaadava põhjuseta, süveneb kiiresti või sellega kaasnevad muud sümptomid, tuleks enne TENS-i kasutamist konsulteerida arsti või füsioterapeudiga.

TENS ja EMS ehk NMES ei ole sama asi

Elektrostimulatsiooniseadmed võivad pakkuda mitut erinevat stimulatsiooniviisi. Kõige sagedamini aetakse segamini TENS ja EMS ehk NMES.

TENS

TENS-i peamine eesmärk on lühiajaline valu leevendamine. Stimulatsioon toimib peamiselt sensoorsel tasandil, mistõttu tuntakse tavaliselt tugevat kihelust, kuid nähtav lihaskontraktsioon ei ole vajalik.

EMS või NMES

EMS ehk elektriline lihasstimulatsioon ja NMES ehk neuromuskulaarne elektriline stimulatsioon on mõeldud lihaskontraktsiooni esilekutsumiseks. Neid võib kasutada lihase aktiveerimiseks, jõu taastamiseks või neuromuskulaarseks ümberõppeks teatud rehabilitatsioonisituatsioonides.

TENS-programm ei ole mõeldud lihaste tugevdamiseks. Samal ajal ei pruugi EMS- või NMES-programm olla sobiv valu leevendamiseks. Kombineeritud seadme kasutamisel tuleb alati valida eesmärgile vastav režiim.

Kuidas TENS-seadet õigesti kasutada?

Konkreetse seadme kasutusjuhend peaks alati olema peamine teabeallikas. Erinevatel seadmetel võivad juhtimine, programmide nimetused, elektroodide tüüp ja lubatud protseduuri kestus erineda.

1. Kontrolli, kas TENS sobib sulle

Enne esimest protseduuri loe seadme kasutusjuhend läbi ja veendu, et sul ei ole juhendis nimetatud vastunäidustusi.

Kui kasutad TENS-i esimest korda, ei tea valu põhjust või sul on olulisi terviseprobleeme, on ohutum konsulteerida esmalt arsti või füsioterapeudiga.

2. Valmista nahk ette

Nahk peab olema:

• puhas;
• kuiv;
• kreemi- ja õlivaba;
• ilma lahtise haavata;
• ilma väljendunud ärrituseta.

Väga tihe karvkate võib takistada elektroodi korralikku kinnitumist. Tavaliselt piisab karvade lühendamisest, mitte naha raseerimisest vahetult enne protseduuri, sest raseerimine võib nahka mikroskoopiliselt ärritada. Kui isekleepuvad elektroodid on kuivanud, kahjustunud või ei kinnitu enam ühtlaselt, tuleb need välja vahetada. Vaata saadaolevaid TENS- ja EMS-elektroode.

3. Ühenda elektroodid, kui seade on välja lülitatud

Ühenda kõigepealt juhtmed seadme ja elektroodidega. Alles seejärel aseta elektroodid nahale ja lülita aparaat sisse.

Elektroodid ei tohiks üksteisega kattuda. Nende vahele tuleb jätta vahe; haiglate patsiendijuhistes soovitatakse sageli vähemalt ligikaudu 2 cm.

4. Aseta elektroodid valuliku piirkonna lähedusse

Elektroode võib asetada:

• valuliku piirkonna kohale ja alla;
• valuliku piirkonna mõlemale küljele;
• suurema valuliku ala ümber;
• mööda närvi või lihase suunda, kui spetsialist on seda soovitanud.

Elektroodi ei pea tingimata asetama täpselt kõige valusamale punktile. Mõnikord saab mugavama ja ühtlasema stimulatsiooni, kui elektroodid paiknevad valuliku ala ümber.

5. Vali TENS-programm

Kui seadmel on mitu funktsiooni, veendu, et valitud oleks just TENS- või valu leevendamise programm, mitte lihasjõu-, vastupidavus- või taastumisrežiim.

Alguses võib kasutada tootja eelseadistatud programmi. Sagedust või impulsi kestust ei ole vaja iseseisvalt muuta, kui kasutaja ei mõista nende parameetrite tähendust.

6. Suurenda intensiivsust järk-järgult

Suurenda intensiivsust aeglaselt, kuni tunned:

• selgelt tajutavat kihelust;
• tugevat, kuid mugavat tunnet;
• stimulatsiooni, mis ei põleta ega tee haiget.

Liiga nõrk ja vaevu tuntav stimulatsioon võib olla vähem efektiivne. Liiga suur intensiivsus suurendab omakorda ebamugavuse ja nahaärrituse riski.

Protseduuri ajal võib närvisüsteem tundega kohaneda ja kihelus muutuda nõrgemaks. Sellisel juhul võib intensiivsust veidi suurendada, säilitades tugeva, kuid mugava tunde. Uuemates uuringutes peetakse piisavat ja vajadusel protseduuri ajal kohandatud intensiivsust üheks olulisemaks TENS-i efektiivsust mõjutavaks teguriks.

7. Kontrolli pärast protseduuri nahka

Lülita seade enne elektroodide eemaldamist välja. Eemalda elektroodid aeglaselt ja ära tõmba neid juhtmest.

Elektroodi alla võib tekkida kerge ajutine punetus, kuid see peaks vähenema. Katkesta protseduur, kui tekib:

• sügelus;
• põletustunne;
• lööve;
• villid;
• tugev või püsiv punetus.

Ära aseta elektroode samasse kohta enne, kui nahk on taastunud.

Kui kaua TENS-i kasutada?

Ei ole olemas üht universaalset protseduuri kestust, mis sobiks kõigile inimestele, diagnoosidele ja seadmetele.

Praktilise algusena võib kasutada ligikaudu 30–60-minutilist protseduuri ning hinnata:

• kas valu intensiivsus väheneb;
• kas protseduur on mugav;
• kui kaua mõju kestab;
• kuidas nahk reageerib.

Mõnes olukorras võib TENS-i kasutada kauem või mitu korda päevas, kui konkreetse seadme juhend seda lubab ja nahka regulaarselt kontrollitakse. Ei ole põhjendatud universaalset reeglit, et kõiki TENS-seadmeid tohib kasutada ainult 10–25 minutit või maksimaalselt kolm korda päevas.

Pikemate protseduuride korral:

• kontrolli nahka regulaarselt;
• muuda elektroodide asukohta;
• ära jäta seadet magamise ajal tööle;
• ära ületa tootja lubatud kestust;
• katkesta protseduur, kui tekib ebamugavus.

Kas TENS-i intensiivsus peab tekitama lihaskontraktsiooni?

Tavalise TENS-i valuleevendusprogrammi peamine eesmärk on tugev sensoorne stimulatsioon. Nähtav lihaskontraktsioon ei ole tavaliselt vajalik.

Kui lihas hakkab märgatavalt tõmblema:

• kontrolli, kas valitud on TENS-, mitte EMS- või NMES-programm;
• vähenda intensiivsust veidi;
• kontrolli elektroodide asukohta;
• veendu, et elektroodid ei oleks liiga lähedal motoorse närvi punktile.

Mõnes madalsageduslikus TENS-programmis võib tekkida kerge lihasaktiivsus, kuid see ei tohiks olla valulik ega põhjustada järske liigese liigutusi.

Kuhu ei tohi TENS-elektroode asetada?

Elektroode ei tohi asetada:

• kaela ette- või külgpinnale;
• silmadele, silmalaugudele või väga silmade lähedale;
• suhu;
• kahjustatud, põletikulisele või infektsiooniga nahale;
• piirkonda, kus tundlikkus on oluliselt vähenenud;
• nii, et elektrivool kulgeks läbi rindkere;
• samal ajal rinnale ja seljale;
• suguelunditele;
• otse värske operatsioonihaava kohale;
• kohta, kus elektrood segab ravimiplaastrit.

TENS-i ei tohi kasutada vannis, duši all, autot juhtides, mehhanismidega töötades ega magades.

TENS-i vastunäidustused ja ettevaatusabinõud

TENS-i ei tohiks alustada ilma arsti või muu sobiva tervishoiuspetsialisti loata, kui:

• sul on implanteeritud südamestimulaator või muu elektrooniline meditsiiniseade;
• sul on diagnoositud epilepsia;
• oled rase;
• sul on südamerütmihäire;
• sul on olulised tundlikkushäired;
• inimene ei suuda seadet ise ohutult juhtida või oma aistinguid kirjeldada;
• valu põhjus on teadmata;
• TENS-i kavatsetakse kasutada lapsel.

Raseduse ajal võib TENS-i teatud olukordades, näiteks sünnitusvalu korral, kasutada spetsialisti juhendamisel. See ei tähenda, et raseduse ajal võiks elektroode iseseisvalt asetada kõhule, seljale või vaagnapiirkonda.

Implanteeritud südamestimulaatori või muu elektroonilise implantaadi korral ei saa ohutust hinnata ainult elektroodide asukoha järgi. Vajalik on raviarsti või implanteeritud seadme spetsialisti luba.

Kas TENS võib põhjustada kõrvaltoimeid?

TENS-i peetakse üldiselt madala riskiga meetodiks, kui seda kasutatakse vastavalt juhendile. Suures meta-TENS ülevaates ei leitud tõsiseid TENS-iga seotud kõrvaltoimeid, kuid kõrvaltoimete raporteerimine ei olnud kõigis uuringutes täielik.

Sagedasemad võimalikud probleemid on:

• naha punetus;
• sügelus;
• kontaktallergia elektroodi liimi suhtes;
• põletustunne;
• liiga suurest intensiivsusest tingitud ebamugavus;
• naha kahjustus vale või liiga pika kasutamise tõttu.

Nahaärrituse või põletustunde risk suureneb, kui elektroodid on kahjustatud, kuivanud, asuvad liiga lähestikku, ei kinnitu korralikult või stimulatsiooni intensiivsus on liiga suur.

Kas TENS-elektroodide alla on vaja elektrostimulatsioonigeeli?

Kaasaegsete TENS-seadmete puhul kasutatakse sageli isekleepuvaid elektroode, mille juhtiv geelikiht on juba elektroodi sisse ehitatud. Selliste elektroodide alla ei ole lisageeli tavaliselt vaja, kui tootja juhend ei ütle teisiti.

Eraldi elektrostimulatsioonigeeli võib vaja minna:

• korduvkasutatavate kummist või silikoonist elektroodide korral;
• elektroodide puhul, mis on mõeldud kasutamiseks koos juhtiva ainega;
• teatud professionaalsete elektrostimulatsioonisüsteemide puhul;
• kui tootja juhend seda konkreetselt nõuab.

Lisageeli kasutamine isekleepuva elektroodi all, mille jaoks see ei ole ette nähtud, võib halvendada elektroodi kinnitumist ja lühendada selle kasutusiga.

Kuidas TENS-elektroodide eest hoolitseda?

Et elektroodid kestaksid kauem:

• aseta need ainult puhtale ja kuivale nahale;
• pane need pärast protseduuri tagasi kaitsekilele;
• hoia neid suletud pakendis;
• ära puuduta geelipinda rohkem kui vajalik;
• ära eemalda elektroodi juhtmest tõmmates;
• ära kasuta elektroodi, kui see enam ühtlaselt ei kinnitu;
• järgi tootja säilitamisjuhiseid.

Kulunud elektrood võib tekitada ebaühtlase või terava stimulatsioonitunde. Kui ühes kohas tekib torkiv või põletav tunne, kontrolli elektroodi kontakti ja seisukorda.

Kuidas valida TENS-seadet?

Seadme valimisel on suurest programmide arvust olulisem see, kas seade vastab kasutamise eesmärgile.

Pööra tähelepanu sellele:

• kas seadmel on päris TENS-programm;
• kas intensiivsust saab järk-järgult reguleerida;
• kas seadmel on üks või kaks sõltumatut kanalit;
• mitut elektroodi saab korraga kasutada;
• kas olemas on protseduuri taimer;
• kas ekraan ja juhtimine on arusaadavad;
• kui lihtne on saada varuelektroode;
• kas seadmel on nõuetekohane meditsiiniseadme märgistus;
• kas kaasas on selge kasutusjuhend.

Turul on nii lihtsaid TENS-seadmeid kui ka kombineeritud elektrostimulatsioonisüsteeme, sealhulgas erinevaid Compex ja NeuroTrac mudeleid. Enne ostmist tuleb kontrollida konkreetse mudeli programme – üks seade võib pakkuda nii TENS-i kui ka EMS-i, teine aga olla peamiselt lihasstimulatsiooniks.

Suurem kanalite või programmide arv ei tähenda automaatselt paremat valu leevendamist. Koduseks kasutamiseks on tähtsamad ohutu ja arusaadav juhtimine, piisav intensiivsusvahemik ning sobivad elektroodid.

Kuidas aru saada, kas TENS aitab?

Hinda enne protseduuri valu näiteks skaalal 0–10. Korda hindamist protseduuri ajal, vahetult pärast seda ja hiljem.

Ära hinda ainult numbrit, vaid ka funktsiooni:

• kas püstitõusmine on lihtsam;
• kas saad kauem kõndida;
• kas harjutusi on lihtsam teha;
• kas puhkeoleku valu väheneb;
• kas uni paraneb;
• kui kaua mõju kestab.

Kui mitme õigesti tehtud proovimise järel ei ole märgata mingit muutust, ei ole põhjust TENS-i jätkata ainult seetõttu, et seade on juba ostetud. Konkreetse valu korral võib sobida mõni teine sümptomikontrolli või rehabilitatsioonimeetod.

Millal TENS-ist üksi ei piisa?

TENS ei ole mõeldud vajaliku diagnostika või ravi edasilükkamiseks.

Arsti või füsioterapeudi poole tasub pöörduda, kui:

• valu algas pärast tõsist traumat;
• valu süveneb järk-järgult;
• valu põhjus ei ole teada;
• tekib tugev turse, punetus või kuumatunne;
• tekib lihasjõu langus;
• tekib tuimus või tundlikkuse muutus;
• valu häirib und või igapäevategevusi;
• valuvaigisteid tuleb kasutada järjest sagedamini;
• sümptomid ei parane pikema aja jooksul.

Kiiret meditsiinilist abi on vaja juhul, kui valuga kaasneb õhupuudus, valu rinnus, teadvushäire, äkiline ühe kehapoole nõrkus või muud ägedad sümptomid.

Kas TENS-i on parem kasutada enne, kui valu muutub väga tugevaks?

TENS-i võib olla praktilisem hakata kasutama siis, kui valu hakkab suurenema, mitte oodata, kuni see muutub väga tugevaks. Mõnel inimesel aitab see kergemini jätkata liikumist, igapäevategevusi või ettenähtud harjutusi. Samas ei tohiks TENS-i kasutada profülaktiliselt ilma selge eesmärgita lihtsalt seetõttu, et seade on olemas.

Kui kiiresti peaks pärast TENS-i sisselülitamist valu leevenema?

Kui TENS konkreetsele inimesele aitab, märgatakse muutust tavaliselt protseduuri ajal või vahetult pärast seda. Suurtes uuringute ülevaadetes on kõige paremini tõendatud just lühiajaline mõju stimulatsiooni ajal või kohe pärast protseduuri, mitte pikaajaline valu kadumine.

Kas on normaalne, kui valu väheneb ainult TENS-protseduuri ajal?

Jah. TENS on eelkõige lühiajalise sümptomikontrolli meetod ning mõnel inimesel kaob mõju üsna kiiresti pärast seadme väljalülitamist. Ka selline tulemus võib olla kasulik, kui protseduuri ajal on lihtsam liikuda või rehabilitatsiooniharjutusi teha.

Kas TENS-i võib kasutada kõndides või harjutusi tehes?

Kaasaskantavat TENS-seadet saab tavaliselt kasutada kergete igapäevategevuste ajal, kui elektroodid ja juhtmed on turvaliselt kinnitatud ning seade ei häiri liigutuste kontrolli. TENS-i ei tohi kasutada autot juhtides, tööriistade või mehhanismidega töötades, duši all, vannis ega magamise ajal.

Kas TENS-i võib kasutada koos valuvaigistitega?

TENS-i võib kasutada lisameetodina koos arsti või apteekri soovitatud valuvaigistitega. Kui TENS aitab ja tekib soov ravimite kasutamist vähendada, ei tohiks annust või kasutamise sagedust iseseisvalt muuta – seda tuleb arutada arsti või apteekriga.

Miks muutub TENS-i kihelustunne protseduuri ajal nõrgemaks?

Närvisüsteem võib protseduuri jooksul stimulatsiooniga järk-järgult kohaneda. Kui kihelus muutub vaevu tuntavaks, võib intensiivsust veidi suurendada, säilitades tugeva, kuid mugava tunde. Intensiiivsust ei tohi suurendada valu, põletustunde või kontrollimatu lihaskontraktsioonini.

Mida teha, kui TENS ei vähenda valu üldse?

Kontrolli kõigepealt, kas intensiivsus on piisavalt tugev, elektroodid kinnituvad hästi ja valitud on TENS-, mitte EMS-programm. Seadme juhendi järgi võib proovida veidi erinevat elektroodide paigutust või teist TENS-programmi. Kui mitme õigesti tehtud katse järel ei ole mingit erinevust, ei pruugi TENS konkreetse valu puhul sobida – see ei aita kõiki inimesi.

Kas pikaajaline TENS-i kasutamine võib muutuda vähem efektiivseks?

Mõnel inimesel võib sama ja liiga nõrga stimulatsiooni korduva kasutamise korral mõju väheneda. Praktikas on oluline hoida stimulatsioon selgelt tuntava, kuid mittevalulikuna ning vajadusel protseduuri jooksul intensiivsust kohandada. Programme või sagedust ei tohiks juhuslikult muuta, kui kasutaja ei mõista konkreetsete parameetrite tähendust.

Kas TENS võib varjata tõsist terviseprobleemi?

TENS võib valu tunnet ajutiselt vähendada, kuid see ei määra diagnoosi ega ravi valu põhjust. Seadet ei tohiks kasutada meditsiinilise hindamise edasilükkamiseks, kui valu põhjus on ebaselge, valu süveneb kiiresti või sellega kaasneb palavik, tugev turse, tuimus, lihasnõrkus või muud ebatavalised sümptomid.

Kokkuvõte

TENS-ravi võib olla praktiline lisavahend lühiajaliseks valu leevendamiseks. Suured uuringute ülevaated näitavad, et piisavalt tugev, kuid mugav stimulatsioon võib protseduuri ajal või vahetult pärast seda valu intensiivsust vähendada. Mõju ei ole siiski garanteeritud, võib olla lühiajaline ning mõne diagnoosi puhul ei soovita ravijuhised TENS-i rutiinselt kasutada.

Ohutu kasutamise kõige olulisemad põhimõtted on:

• selgitada välja valu põhjus;
• valida TENS, mitte juhuslik EMS-programm;
• asetada elektroodid puhtale ja tervele nahale;
• kasutada tugevat, kuid mittevalulikku intensiivsust;
• vajadusel protseduuri jooksul intensiivsust kohandada;
• kontrollida regulaarselt nahka;
• järgida vastunäidustusi ja seadme juhiseid;
• mitte käsitleda TENS-i ainsa vajaliku ravina.

Suurim praktiline kasu võib olla olukorras, kus lühiajaline valu vähenemine võimaldab inimesel mugavamalt liikuda, teha ettenähtud harjutusi või tulla paremini toime igapäevategevustega.

Kasutatud kirjandus

Johnson MI, Paley CA, Jones G, Mulvey MR, Wittkopf PG. Efficacy and safety of transcutaneous electrical nerve stimulation for acute and chronic pain in adults: a systematic review and meta-analysis of 381 studies – the meta-TENS study. BMJ Open. 2022;12:e051073.

Vance CGT, Dailey DL, Chimenti RL, et al. Using TENS for Pain Control: Update on the State of the Evidence. Medicina. 2022;58(10):1332.

Amer-Cuenca JJ, et al. Dose-Response Effects of Transcutaneous Electrical Nerve Stimulation for Chronic Low Back Pain: A Systematic Review and Meta-Analysis. European Journal of Pain. 2026;30(2):e70222.

National Institute for Health and Care Excellence. Low back pain and sciatica in over 16s: assessment and management. NICE guideline NG59.

National Institute for Health and Care Excellence. Osteoarthritis in over 16s: diagnosis and management. NICE guideline NG226.

NHS. TENS – transcutaneous electrical nerve stimulation.

Cambridge University Hospitals NHS Foundation Trust. Advice on using a transcutaneous electrical nerve stimulation machine.

Royal National Orthopaedic Hospital. A Patient Guide to Transcutaneous Electrical Nerve Stimulation.

📖 Taastusravivahendid koju: mida valida?

📖 NeuroTrac elektrostimulaatorid – TENS, REHAB, MultiTENS, SPORTS XL ja Continence võrdlus

📖 Compex elektrostimulatsiooniseadmed – FIT- ja SP-mudelite võrdlus

📖 Chattanooga Rehab, Theta ja Physio – professionaalsete elektrostimulaatorite võrdlus

📖 TENS- ja EMS-elektroodide paigutus – praktiline juhend erinevatele kehapiirkondadele

Millise suurusega TENS-elektroode valida selja- või liigesevalu korral?

Aigars Caune
Füsioterapeut

Suuremate piirkondade, näiteks alaselja või reie puhul on tavaliselt mugavamad suuremad elektroodid, sest stimulatsioon jaotub ühtlasemalt. Väiksemad, näiteks 5 × 5 cm elektroodid sobivad paremini lokaalsetele piirkondadele põlve, küünarnuki või õla ümber. Liiga väike elektrood koos suure intensiivsusega võib tekitada teravama tunde, mistõttu tuleb alati järgida konkreetse TENS-seadme juhiseid.

Soovite rohkem praktilisi füsioterapeudi soovitusi?

Vaadake meie füsioterapeudi soovituste rubriiki, kust leiate artikleid harjutuste, vigastuste ennetamise, valu leevendamise, koormuse kohandamise, rehabilitatsioonipõhimõtete ning turvalise igapäevategevuste või spordi juurde naasmise kohta.

Vaata füsioterapeudi soovitusi