Tennisisti küünarnukk (lateraalne epikondüliit): sümptomid, ravi ja millal ortoos aitab

Küünarnuki väliskülje valu algab sageli märkamatult – poekotti tõstes, arvutihiire või kruvikeerajaga töötades või pärast intensiivsemat treeningut. Seetõttu on tennisisti küünarnukk ehk lateraalne epikondüliit probleem, mis ei puuduta ainult sportlasi, vaid ka kontoritöötajaid, käsitöölisi ja kõiki, kes teevad igapäevaselt korduvaid käe- ja küünarvarreliigutusi.

Kuigi nimetus viitab tennisele, ei ole enamik tennisisti küünarnukiga inimesi kunagi regulaarselt tennist mänginud. Tennisisti küünarnukk, mida nimetatakse ka lateraalseks epikondüliidiks või lateraalseks küünarliigese tendinopaatiaks, on küünarnuki välisküljel paiknevate kõõluste ülekoormusseisund.

Kõige sagedamini on haaratud randmesirutajalihaste kõõluste piirkond, mis kinnitub õlavarreluu lateraalse põnda piirkonda. Kui neid kudesid koormatakse pikema aja jooksul rohkem, kui nad suudavad taluda ja koormusega kohaneda, võivad järk-järgult tekkida valu ja kõõlusega seotud muutused.

Mis on tennisisti küünarnukk ja miks see tekib?

Praktikas ei teki tennisisti küünarnukk tavaliselt ühe konkreetse trauma tagajärjel. Sagedamini kujuneb probleem järk-järgult, kui kõõlusele langev koormus muutub suuremaks kui selle hetke koormustaluvus.

See võib juhtuda pärast intensiivset aiatööd, remonti, sagedast arvutihiire kasutamist, korduvat tööriistadega töötamist, raskuste tõstmist või sporditegevusi, mis nõuavad korduvat haaramist ja randmeliigutusi.

Oluline on mõista, et sümptomite tekkimist ei määra ainult liigutuste arv. Tähtsad võivad olla ka tehnika, ebapiisav taastumine, lihasnõrkus ning see, kui kiiresti töö- või treeningkoormust suurendatakse.

Kaks inimest võivad teha täpselt sama tegevust, kuid sümptomid tekivad ainult ühel. Seetõttu ei piisa tennisisti küünarnuki ravis tavaliselt ühestainsast lahendusest.

Tennisisti küünarnuki sümptomid, mida ei tasu ignoreerida

Kõige tüüpilisem sümptom on valu küünarnuki välisküljel. Alguses võib valu tekkida ainult koormuse ajal, kuid hiljem võib see hakata segama ka tavapäraseid igapäevategevusi.

Näiteks võib valu tekkida ukse avamisel, tassi tõstmisel, kätt surudes, koti kandmisel või esemest tugevamalt haarates.

Paljud inimesed tunnevad ka, et kahjustatud käsi on muutunud nõrgemaks. Haardejõud võib väheneda ning ebamugavustunne võib levida küünarnuki välisküljelt mööda küünarvart allapoole.

Valu võib mõnikord olla terav, teinekord tuim, tõmbav või väsitav. Kui probleem on kestnud pikemat aega, võib tundlikkus vahel püsida ka suhtelises puhkeolekus.

Tüüpilised sümptomid on:

• valu küünarnuki välisküljel;
• ebamugavus randme või sõrmede sirutamisel vastupanu vastu;
• valu esemete tõstmisel sirutatud käega;
• nõrgenenud või valulik haardejõud;
• valulikkus küünarnuki väliskülje vajutamisel.

Kui valu paikneb peamiselt küünarnuki siseküljel, tuleks mõelda ka teisele probleemile – nn golfimängija küünarnukile. Kui esineb sõrmede surinat või tuimust, märgatavat turset või liigese lukustumist, ei pruugi tegemist olla tüüpilise lateraalse epikondüliidiga.

Kuidas kindlaks teha, kas tegemist on tõesti tennisisti küünarnukiga?

Kergematel ja tüüpilistel juhtudel saab kogenud spetsialist sageli probleemi tuvastada sümptomite ajaloo, täpse valukoha ja lihtsate funktsionaalsete testide põhjal.

Tavaliselt hinnatakse, kus täpselt valu paikneb, millised liigutused seda esile kutsuvad, kuidas haaramine sümptomeid mõjutab ning kas käe jõud või funktsioon on märgatavalt vähenenud.

Pildidiagnostikat ei ole kõigil vaja. Kui sümptomid on tüüpilised ja teise vigastuse kahtlust ei ole, piisab sageli esialgu kliinilisest hindamisest.

Kui valu püsib hoolimata sobivast ravist, tekkis pärast tugevamat traumat või sümptomid ei vasta tüüpilisele tennisisti küünarnukile, võib arst soovitada täiendavaid uuringuid.

Tennisisti küünarnuki ravi – mis tegelikult aitab?

Hea uudis on see, et enamikku tennisisti küünarnuki juhtudest saab ravida konservatiivselt. Taastumine ei ole siiski tavaliselt hetkeline. Kui probleem on arenenud mitme kuu jooksul, toimub ka paranemine enamasti järk-järgult.

Esimene samm on vähendada või ajutiselt muuta tegevust, mis kõõlust pidevalt ärritab. See ei tähenda tavaliselt käe täielikku mittekasutamist.

Tuleks välja selgitada tegevused, mis sümptomeid kõige rohkem suurendavad, ja neid ajutiselt kohandada. See võib tähendada haarde muutmist, teise tööriista kasutamist, treeningmahu vähendamist, tehnika korrigeerimist või sagedamate pauside tegemist.

Järgmine väga oluline osa on harjutused. Progresseeruv jõutreening aitab taastada kõõluse võimet taluda haaramist, randme sirutamist ja korduvat küünarvarre koormust.

Taastusravis kasutatakse tavaliselt järk-järgult suureneva koormusega harjutusi randmesirutajatele ja küünarvarre lihastele. Sõltuvalt inimesest võivad programmi kuuluda ka haardejõu ja õlavöötme harjutused, sest küünarnukile langev koormus on osa kogu ülajäseme liikumisahelast.

Valulikumas faasis võib pärast koormust kasutada külma, kui see annab ajutist sümptomite leevendust. Ravimite või põletikuvastase ravi vajadust tuleks vajaduse korral arutada arsti või apteekriga. Need võivad aidata sümptomeid kontrollida, kuid ei asenda koormuse kohandamist ja progresseeruvat taastusravi.

Füsioteraapia on eriti kasulik siis, kui pole selge, milliseid harjutusi teha, millist vastupanu kasutada või kui kiiresti koormust suurendada. Liiga agressiivne lähenemine võib sümptomeid ärritada, samas kui pidev liigse koormuse vältimine võib jätta kõõluse igapäevaseks või sportlikuks koormuseks ebapiisavalt ettevalmistatuks.

Kuidas doseerida harjutusi tennisisti küünarnuki korral?

Tennisisti küünarnuki ehk lateraalse küünarliigese tendinopaatia korral on sümptomid sageli seotud randmesirutajate ja küünarvarre väliskülje kõõluste ülekoormusega. Harjutuste eesmärk ei ole seetõttu ainult lihasjõu suurendamine, vaid kõõluse võime järkjärguline parandamine korduva haaramise, randme sirutamise ja küünarvarre koormuse talumiseks.

Praktikas võib harjutusi doseerida tööaja, mitte ainult korduste arvu või kasutatava raskuse järgi.

Näiteks võib harjutust alguses teha 25 sekundit ning seejärel pikendada tööaega järk-järgult 30, 35, 40, 45 ja 50 sekundini.

Selline lähenemine võimaldab lihtsalt kontrollida kõõlusele langeva koormuse kestust ja suurendada kogukoormust sammhaaval.

Iga harjutust võib teha mitme seeriana. Hea alguspunkt võib olla 2–3 seeriat. Kõõluse koormustaluvuse paranedes ja sümptomite vähenedes võib koormust järk-järgult suurendada kuni 4–5 seeriani.

Progressiooni saab teha ka suurema vastupanu, aeglasema liikumistempo, erinevate haardeasendite või keerulisemate harjutustega.

Peamine põhimõte on suurendada koormust järk-järgult. Kõõluse taastusravi ajal võib mõnikord esineda kerget ja kontrollitavat ebamugavust, kuid harjutus ei tohiks põhjustada olulist valu suurenemist treeningu ajal ega selget sümptomite halvenemist järgmisel päeval.

Millal võib tennisisti küünarnuki ortoos aidata?

Ortoos või epikondüliidi rihm ei ravi tennisisti küünarnukki iseseisvalt, kuid võib mõnele inimesele pakkuda praktilist lühiajalist tuge.

Epikondüliidi rihma eesmärk on muuta koormuse jaotumist küünarvarre lihaste ja kõõluste piirkonnas. Mõnel inimesel võib see vähendada valu haaramise ja teiste sümptomeid esile kutsuvate tegevuste ajal ning muuta igapäevased tegevused paremini talutavaks.

Ortoos võib olla eriti kasulik siis, kui valu tekib korduva haaramise, tööriistadega töötamise, aiatöö, tõstmise või sportimise ajal.

Samuti võib see olla kasulik üleminekuperioodil, kui inimene juba jätkab taastusraviharjutustega, kuid ei saa töö- või spordikoormust täielikult vältida.

Oluline piirang on see, et ortoos võib vähendada sümptomeid, kuid ei taasta iseseisvalt kõõluse koormustaluvust.

Kui ortoosi kasutatakse ainsa lahendusena ja sümptomite põhjustavat koormust ei muudeta, võib kasu olla ainult ajutine.

Seetõttu toimib epikondüliidi rihm kõige paremini lisavahendina koos koormuse kohandamise, progresseeruvate harjutuste ja vajadusel spetsialisti konsultatsiooniga.

Kuidas valida tennisisti küünarnuki ortoosi?

Kõige sagedamini kasutatakse kahte lahendust – epikondüliidi rihma, mis asetatakse küünarvarre ülaosa ümber, või suuremat kompressiooniga küünarliigese ortoosi.

Valik sõltub sümptomite iseloomust ja sellest, milliste tegevuste ajal tuge vajatakse.

Epikondüliidi rihm on tavaliselt kompaktne ning mugav töö või sportimise ajal. See tekitab sihipärase surve küünarvarre lihaspiirkonda ja võib sobida hästi juhul, kui sümptomeid provotseerivad konkreetsed haaramis- või randmekoormused.

Elastne kompressiooniga küünarliigese ortoos katab suurema piirkonna ning võib pakkuda üldisemat kompressiooni-, soojus- ja toetustunnet. Mõne inimese jaoks on see igapäevases kasutuses mugavam.

Õige suurus ja paigutus on olulised. Liiga tugevasti pingutatud ortoos võib põhjustada täiendavat ebamugavust, samas kui liiga lõtv ortoos ei pruugi anda soovitud efekti.

Kui käsi muutub pärast ortoosi paigaldamist tuimaks, hakkab surisema, muutub külmaks või tekib tugev survetunne, tuleks ortoosi lõdvendada või eemaldada ning selle sobivust uuesti hinnata.

Ühte universaalselt parimat ortoosi kõigile ei ole. Fiziopreces.lv valikus olevad küünarliigese ortoosid ja epikondüliidi rihmad on mõeldud funktsionaalseks toetuseks igapäevategevuste ja taastusravi ajal ning sobivaim lahendus sõltub konkreetsetest sümptomitest ja kasutuseesmärgist.

Millal ainult ortoosist ei piisa?

Kui valu püsib mitu nädalat ega parane, muutub järk-järgult tugevamaks või hakkab oluliselt häirima ka puhkeolekus, ei tohiks piirduda ainult eneseabi või ortoosiga.

Spetsialisti hinnang on soovitatav ka siis, kui esineb märgatav jõukadu, tugev öine valu, käe surin või tuimus, oluline turse või kahtlus mõnele teisele vigastusele.

Sarnaseid sümptomeid võivad mõnikord põhjustada ka lülisamba kaelaosa probleemid, perifeersete närvide ärritus või teised küünarliigese struktuurid. Seetõttu on täpne hindamine eriti oluline siis, kui tavapärane ravi ei anna oodatud tulemust.

Mida teha igapäevaselt, et valu ei tuleks tagasi?

Kui ärritavam valufaas taandub, ei ole eesmärk ainult küünarnuki ajutine paranemine, vaid ka sümptomite kordumise riski vähendamine.

Selleks tuleb jätkata sobivate harjutustega ja samal ajal üle vaadata igapäevased tegevused, mis kõõlust korduvalt koormavad.

Olulised võivad olla töökoha ergonoomika, haardeasend, pausid korduvate tegevuste vahel ning järkjärguline naasmine sportliku koormuse juurde.

Kui töötate arvutiga, tasub hinnata, kuidas kasutate hiirt, kas küünarvars on piisavalt toetatud ning milline on randme ja käe asend.

Kui probleem on seotud füüsilise tööga, võib aidata töötehnika parandamine, sobivamate tööriistade kasutamine või koormuse jagamine mõlema käe vahel.

Sportimisel tasub sageli vaadata kaugemale kui ainult küünarnukki. Õlavöötme jõud ja kontroll, haardejõud, treeningmaht, tehnika ning kasutatav varustus võivad kõik mõjutada küünarvarre ja küünarnuki koormust.

Tennisisti küünarnukk võib olla ebameeldiv ja pikaajaline probleem, kuid enamikul juhtudel on seda võimalik edukalt konservatiivselt ravida. Mida varem sümptomitele reageerida, liigset koormust kohandada ja kudede koormustaluvust järk-järgult taastada, seda suurem on võimalus vältida pikka pausi tööst, spordist või muudest tavapärastest tegevustest.

📖 Taastusravivahendid koju: mida valida?

📖 5 harjutust karpaalkanali sümptomite leevendamiseks

📖 TENS-ravi valu leevendamiseks

Miks tuleb tennisisti küünarnuki valu sageli tagasi just siis, kui tundub, et probleem on juba möödas?

Aigars Caune
Füsioterapeut

Kui valu väheneb, tekib sageli soov kohe varasema koormuse juurde tagasi minna. Just selles etapis on sümptomite taasteke sage. Kõõlus võib tunduda parem enne, kui selle tegelik koormustaluvus on täielikult taastunud.

Rohkem artikleid rehabilitatsiooni kohta

Soovite rohkem teavet rehabilitatsiooni kohta? Vaadake meie rehabilitatsiooni rubriiki, kust leiate artikleid vigastustest ja operatsioonidest taastumise, rehabilitatsiooniharjutuste, füsioterapeutide soovituste ning turvalise igapäevategevuste ja spordi juurde naasmise kohta.

Vaata rehabilitatsiooni artikleid