Osgood-Schlatteri tõbi lastel ja noorukitel: sümptomid, ravi ja harjutused

Sport ja regulaarne kehaline aktiivsus on lapse tervise ja arengu jaoks olulised. Kiire kasvu perioodil võib aga eriti lastel ja noorukitel, kes regulaarselt jooksevad, hüppavad või treenivad mitu korda nädalas, tekkida valu põlve eesmises piirkonnas.

Üks sagedasemaid sellise valu põhjuseid on Osgood-Schlatteri tõbi. Tavaliselt põhjustab see valu ja tundlikkust põlveliigese all piirkonnas, kus patellakõõlus kinnitub sääreluu köbrukesele.

Kuigi nimetuses kasutatakse sõna „tõbi”, ei ole tegemist tavaliselt ohtliku ega pöördumatu põlveliigese kahjustusega. Osgood-Schlatteri tõbi on kasvu ja koormusega seotud seisund, mida ravitakse enamasti ilma operatsioonita, kohandades spordikoormust ning parandades järk-järgult jala jõudu ja koormustaluvust.

Mis on Osgood-Schlatteri tõbi?

Osgood-Schlatteri tõbi on sääreluu köbrukese traktsioonapofüsiit. Sääreluu köbruke ehk tuberositas tibiae on põlveliigese all paiknev luuline väljaulatuv osa, kuhu kinnitub patellakõõluse kaudu reie nelipealihase süsteem.

Lastel ja noorukitel ei ole see piirkond veel täielikult küpsenud. Kiire kasvu ajal tekitavad korduv jooksmine, hüppamine, kiired suunamuutused ja jõuline põlve sirutamine tõmbekoormust piirkonnas, kus patellakõõlus kinnitub kasvavale luule.

Kui koormus ületab kudede hetkevõime taastuda, võivad tekkida valu, turse ja tundlikkus. Aja jooksul võib põlve all olev luuline köbruke muutuda rohkem väljendunuks.

Seisund esineb sageli jalgpallis, korvpallis, võrkpallis, kergejõustikus, võimlemises ja teistel spordialadel, kus on palju jooksmist ning hüppamist.

Kellel tekib Osgood-Schlatteri tõbi kõige sagedamini?

Osgood-Schlatteri tõbi tekib tavaliselt lastel ja noorukitel kiire kasvu perioodil. Tüdrukutel võivad sümptomid alata veidi varem ja poistel hiljem, sest puberteedi ning kasvuspurdi ajastus on erinev.

Suurem risk võib olla noortel, kes:

• treenivad mitu korda nädalas;
• osalevad korraga mitme võistkonna või spordiala treeningutel;
• suurendavad kiiresti treening- või võistluskoormust;
• jooksevad, hüppavad ja muudavad regulaarselt liikumissuunda;
• naasevad pärast pausi liiga kiiresti täismahus treeningute juurde;
• kogevad kasvuperioodil reie- ja säärelihaste liikuvuse vähenemist;
• ei ole veel piisavalt arendanud jala- ja puusalihaste jõudu.

Osgood-Schlatteri tõbi võib mõjutada ühte või mõlemat põlve.

Iseloomulikud sümptomid

Valu tuntakse kõige sagedamini vahetult põlveliigese all sääreluu köbrukese piirkonnas.

Tüüpilised sümptomid on:

• valu jooksmisel, hüppamisel või kiirel suunamuutusel;
• valu kükkide või väljaastete ajal;
• ebamugavus palli löömisel;
• tundlikkus põlve all oleva piirkonna puudutamisel;
• valu põlvitamisel;
• lokaalne turse;
• rohkem väljendunud luuline köbruke põlve all;
• valu pärast treeningut või järgmisel hommikul;
• ajutine lonkamine pärast suuremat koormust.

Valu suureneb tavaliselt füüsilise koormuse ajal ja väheneb puhates. Tugevamate sümptomite korral võib ebamugavust esineda ka igapäevategevustes.

Kuidas Osgood-Schlatteri tõbe diagnoositakse?

Osgood-Schlatteri tõbi diagnoositakse enamasti lapse kaebuste ja kliinilise läbivaatuse põhjal.

Arst või füsioterapeut hindab:

• valu täpset asukohta;
• tundlikkust ja turset;
• valu põlve sirutamisel;
• küki, hüppe ja kõnni kvaliteeti;
• reie-, puusa- ja säärelihaste jõudu;
• jala liikuvust;
• treeningute sagedust ja hiljutisi koormuse muutusi.

Röntgenuuring ei ole alati vajalik. Seda võidakse kasutada juhul, kui sümptomid ei ole tüüpilised, valu on väga tugev, enne sümptomite teket toimus trauma või tuleb välistada mõni muu põlveprobleem.

Kas laps peab sportimise täielikult lõpetama?

Kõigi laste puhul ei ole sportimise täielik lõpetamine automaatselt vajalik. Koormust tuleb kohandada vastavalt valu intensiivsusele ja sellele, kuidas põlv treeningule ning sellele järgneval päeval reageerib.

Kui laps saab treeningul osaleda kerge valuga, valu treeningu ajal ei suurene ja sümptomid ei ole järgmisel päeval märgatavalt tugevamad, võib teatud tegevuste jätkamine olla lubatud.

Koormust tuleks vähendada, kui:

• valu treeningu ajal järk-järgult suureneb;
• laps hakkab lonkama;
• jooksu- või hüppetehnika muutub;
• valu püsib tugevamana ka järgmisel päeval;
• põlv valutab ka igapäevategevustes;
• laps ei suuda harjutusi enam tavapäraselt sooritada.

Sageli ei ole vaja kogu füüsilist aktiivsust lõpetada. Ajutiselt võib vähendada sprinte, hüppeid, sügavaid kükke ja korduvat palli löömist, säilitades samal ajal vähem sümptomeid provotseeriva jõutreeningu, jalgrattasõidu, ujumise või muu hästi talutava tegevuse.

Koormuse juhtimine on ravi üks olulisemaid komponente. Uuringutes on paljulubava lähenemisena kasutatud lapse ja vanemate nõustamist, tegevuste kohandamist, järkjärgulist põlve tugevdamist ning kontrollitud spordi juurde naasmist.

Kuidas Osgood-Schlatteri tõbe ravitakse?

Ravi on tavaliselt konservatiivne ning operatsiooni vajatakse väga harva. Peamine eesmärk on vähendada liigset ärritust, säilitada füüsiline võimekus ja suurendada järk-järgult põlve võimet koormust taluda.

1. Treeningkoormuse kohandamine

Hinnata tuleb mitte ainult ühe treeningu intensiivsust, vaid kogu nädala koormust:

• võistkonnatreeningud;
• individuaalsed treeningud;
• kooli kehaline kasvatus;
• võistlused;
• jõutreening;
• aktiivne vaba aja tegevus.

Mõnikord ei põhjusta probleemi üks konkreetne harjutus, vaid mitme erineva koormuse summa ilma piisava taastumiseta.

2. Jõu järkjärguline arendamine

Jala pikaajaline täielik koormusest vabastamine võib vähendada lihasjõudu ja hiljem raskendada spordi juurde naasmist. Seetõttu on ravi oluline osa järkjärguline tugevdamine.

Sõltuvalt sümptomitest võib kasutada:

• reie nelipealihase isomeetrilisi pingutusi;
• sirge jala tõsteid;
• puusa- ja tuharalihaste harjutusi;
• puusatõsteid;
• kontrollitud väikese amplituudiga kükke;
• madalale astmele tõusmisi;
• järkjärgult progresseeruvaid väljaasteid;
• säärelihaste tugevdamist;
• tasakaaluharjutusi;
• hiljem jooksu-, hüppe- ja maandumisprogressioone.

Harjutuste raskust suurendatakse järk-järgult, jälgides sümptomeid nii treeningu ajal kui ka järgmisel päeval.

3. Liikuvuse parandamine

Mõnel lapsel väheneb kiire kasvu perioodil reie eesmise ja tagumise piirkonna lihaste liikuvus. Õrnad liikuvusharjutused võivad olla kasulikud, kuid venitamine ei tohiks põhjustada teravat valu sääreluu köbrukese piirkonnas.

Valutavat jalga ei ole vaja agressiivselt venitada ega proovida reie nelipealihast jõuga „vabastada”.

4. Külma kasutamine

Külmageelipakk võib pärast treeningut valu ajutiselt vähendada. Seda võib kasutada ligikaudu 10–15 minutit, asetades naha ja külmapaki vahele õhukese riide.

Külm on sümptomite leevendamise vahend, mitte peamine ravi. See ei suurenda kudede võimet sportlikku koormust taluda ega asenda harjutusprogrammi.

5. Patellakõõluse rihm

Patellakõõluse rihm ehk Schlatteri rihm asetatakse põlvekedra alla üle patellakõõluse. Mõnel lapsel võib see vähendada ebameeldivat tõmbetunnet ja muuta sportimisel osalemise mugavamaks.

Ortoos ei kõrvalda siiski kasvupiirkonna ärrituse põhjust. Seda tuleks kasutada koormuse kohandamise ja harjutuste lisavahendina, mitte ainsa ravimeetodina.

6. Kinesioteip

Kinesioteip võib mõne lapse puhul ajutiselt parandada enesetunnet või vähendada tundlikkust. Selle toime on individuaalne ning teip ei asenda järkjärgulist jõu arendamist ega treeningkoormuse kontrollimist.

Kui kaua võivad sümptomid kesta?

Osgood-Schlatteri tõve sümptomid võivad kesta mitu kuud ja mõnikord kauem. Need võivad perioodiliselt süveneda kiire kasvu, intensiivse võistlusperioodi või suurenenud treeningkoormuse ajal.

Enamikul noortel vähenevad sümptomid kasvupiirkonna küpsedes järk-järgult. Samas ei ole õige lubada, et valu kaob alati mõne nädalaga.

Mõnel inimesel jääb põlve alla rohkem väljendunud luuline köbruke. Tavaliselt ei piira see oluliselt füüsilist aktiivsust, kuid võib olla tundlik näiteks pikemaajalisel põlvitamisel. Väikesel osal inimestest võivad sümptomid püsida ka pärast skeleti küpsemist.

Millal tuleks pöörduda arsti poole?

Arsti konsultatsioon on soovitatav, kui:

• valu algas pärast selget traumat;
• laps ei saa jalale normaalselt toetuda;
• kogu põlveliiges on tugevalt paistes;
• põlv lukustub või annab regulaarselt järele;
• esineb öine või puhkeoleku valu;
• tekib palavik, punetus või tugev lokaalne kuumatunne;
• valu asub mujal kui sääreluu köbrukese piirkonnas;
• sümptomid halvenevad järk-järgult hoolimata koormuse vähendamisest;
• valu piirab oluliselt igapäevategevusi või sportimist.

Need tunnused ei ole tüüpilised tavapärase Osgood-Schlatteri tõve korral ning võivad vajada täiendavat hindamist.

Millal võib täielikult spordi juurde tagasi pöörduda?

Spordi juurde naasmist ei tohiks otsustada ainult selle järgi, mitu nädalat on möödunud. Oluline on ka lapse võime sooritada tema spordialale vajalikke liigutusi.

Enne täiskoormusele naasmist võiks laps suutma:

• kõndida ja trepist liikuda ilma olulise valuta;
• sooritada kükki hea liigutuskontrolliga;
• teha ühe jala kükki või astmele tõusu;
• joosta, kiirendada ja pidurdada ilma lonkamiseta;
• hüpata ja maanduda ilma olulise valuta;
• osaleda treeningul ilma sümptomite märgatava süvenemiseta järgmisel päeval.

Koormust suurendatakse järk-järgult: kõigepealt individuaalsed harjutused, seejärel osaline osalemine võistkonnatreeningul ning alles pärast seda täielik treening- ja võistluskoormus.

Kokkuvõte

Osgood-Schlatteri tõbi on kasvu ja füüsilise koormusega seotud seisund, mis põhjustab kõige sagedamini valu põlve all sääreluu köbrukese piirkonnas.

Peamised ravipõhimõtted on:

• valu provotseeriva koormuse kohandamine;
• jala- ja puusalihaste järkjärguline tugevdamine;
• liikuvuse parandamine, kui see on piiratud;
• järk-järguline naasmine jooksmise ja hüppamise juurde;
• lapse ja vanemate nõustamine sümptomite kontrollimise osas;
• ortoosi, teibi või külma kasutamine ainult lisavahendina.

Enamiku laste prognoos on hea, kuid taastumine võib võtta aega. Kui valu on tugev, ebatüüpiline või ei parane pikema aja jooksul, on soovitatav konsulteerida arsti või füsioterapeudiga.

Kasutatud kirjandus

Rathleff MS, Winiarski L, Krommes K, et al. Activity Modification and Knee Strengthening for Osgood-Schlatter Disease: A Prospective Cohort Study. Orthopaedic Journal of Sports Medicine. 2020;8(4):2325967120911106. DOI: 10.1177/2325967120911106.

Neuhaus C, Appenzeller-Herzog C, Faude O. A Systematic Review on Conservative Treatment Options for Osgood-Schlatter Disease. Physical Therapy in Sport. 2021;49:178–187. DOI: 10.1016/j.ptsp.2021.03.002.

Corbi F, Matas S, Álvarez-Herms J, et al. Osgood-Schlatter Disease: Appearance, Diagnosis and Treatment – A Narrative Review. Healthcare. 2022;10(6):1011. DOI: 10.3390/healthcare10061011.

Guldhammer C, Rathleff MS, Jensen HP, Holden S. Long-Term Prognosis and Impact of Osgood-Schlatter Disease 4 Years After Diagnosis: A Retrospective Study. Orthopaedic Journal of Sports Medicine. 2019;7(10):2325967119878136. DOI: 10.1177/2325967119878136.

Holden S, Winiarski LM, Krommes K, Thorborg K, Rathleff MS. Is the Prognosis of Osgood-Schlatter Poorer Than Anticipated? A Prospective Cohort Study With 24-Month Follow-up. Orthopaedic Journal of Sports Medicine. 2021;9(8):23259671211022239. DOI: 10.1177/23259671211022239.

Soovite rohkem teada põlvevalu ja põlvevigastuste kohta?

Täielikus põlvevalu ja -vigastuste juhendis on kokku võetud sagedasemad põhjused, sümptomid, ravipõhimõtted ja rehabilitatsioonietapid – Vaata täielikku põlvevalu ja -vigastuste juhendit →

📖 Tasakaalutreening – miks see on oluline ja kuidas tasakaalu parandada?

📖 Põlvevalu pärast sporti – mida näitab valu asukoht ja millal abi otsida?

📖 Kuidas taastuda põlvesidemete venitusest?

Kas Osgood-Schlatteri tõvega laps peab sportimise täielikult lõpetama?

Aigars Caune
Füsioterapeut

Mitte alati. Tavaliselt on olulisem vähendada liigutusi, mis suurendavad valu märgatavalt, näiteks sprinte, hüppeid, sügavaid kükke ja kiireid suunamuutusi.

Kui laps ei hakka lonkama, valu treeningu ajal ei suurene ja sümptomid ei ole järgmisel päeval märgatavalt tugevamad, võib osa füüsilisest aktiivsusest jätkata. Samal ajal on soovitatav tugevdada järk-järgult jala- ja puusalihaseid ning naasta kontrollitult täieliku spordikoormuse juurde.

Soovite rohkem praktilisi füsioterapeudi soovitusi?

Vaadake meie füsioterapeudi soovituste rubriiki, kust leiate artikleid harjutuste, vigastuste ennetamise, valu leevendamise, koormuse kohandamise, rehabilitatsioonipõhimõtete ning turvalise igapäevategevuste ja spordi juurde naasmise kohta.

Vaata füsioterapeudi soovitusi