Füsioterapeudi soovitused
Kaelavalu: kuidas füsioteraapia saab aidata?
apr
Kaela- ja kuklapiirkonna valu võib alata pärast pikka tööpäeva arvuti taga, ebatavalist füüsilist koormust, ebamugavat liigutust, stressirohket perioodi või traumat. Mõnel inimesel on valu lokaalne ja tekib ainult pead pöörates või kallutades, teistel võib see levida õlgadesse, abaluude piirkonda, pähe või kätte.
Enamikul juhtudel ei saa kaelavalu seletada ühe konkreetse kahjustatud lihase, lülivaheketta või liigesega. Sümptomeid mõjutab sageli mitme teguri kombinatsioon: pikaajaline ühes asendis viibimine, vähene liikumise varieeruvus, järsult suurenenud töö- või treeningkoormus, väsimus, une kvaliteet, stress ja varasemad kaelavalu episoodid.
Füsioteraapia eesmärk ei ole ainult pinges lihaste lõdvestamine. Olulisem on mõista, mis sümptomeid provotseerib, hinnata kaela, õlavöötme ja närvisüsteemi funktsiooni ning koostada järkjärguline plaan, mis aitab taastada liikuvuse, jõu ja võime taluda igapäevast koormust.
Kuidas kaelavalu võib avalduda?
Kaelavalu võib eri inimestel avalduda erinevalt. See võib olla tuim, suruv, terav või põletav. Mõnikord ei ole peamine kaebus valu, vaid jäikus ja tunne, et pead saab ühele poole vähem pöörata.
Pärast pikaajalist istumist võib tekkida lihasväsimus kaela ja abaluude piirkonnas. Mõnel inimesel süvenevad sümptomid telefoni kasutamisel, auto juhtimisel, raskuste tõstmisel või pea kohal töötamisel. Kaelavalu võib olla seotud ka peavaluga, mis algab kuklapiirkonnast.
Kui sümptomitega on seotud närvistruktuurid, võivad vaevused levida õlga, küünarvarde või sõrmedesse. Võib tekkida surisemine, tuimus, põletav tunne või käe jõu vähenemine. Sellistes olukordades on oluline hinnata mitte ainult kaela, vaid ka õla, küünarnuki, randme ja närvisüsteemi funktsiooni.
Valu tugevus ei näita alati täpselt probleemi tõsidust. Väga valulik ja jäik kael võib esineda ka ilma tõsise koekahjustuseta. Samas võivad progresseeruv käe nõrkus, tasakaaluhäired või käte osavuse halvenemine olla olulisemad tunnused isegi siis, kui valu ei ole väga tugev.
Levinumad kaelavalu tüübid
Mittespetsiifiline kaelavalu
Mittespetsiifiline kaelavalu on kõige sagedasem kaelavalu vorm. See tähendab, et ei ole võimalik nimetada ühte konkreetset struktuuri, mis selgitaks täielikult kõiki sümptomeid. Valu võib olla seotud lihaste, liigeste, sidemete ja närvisüsteemi tundlikkuse kombinatsiooniga.
Selline valu muutub sageli sõltuvalt liikumisest, asendist, töökoormusest ja taastumisest. Ühel päeval võib kael tunduda peaaegu normaalne, kuid pärast pikaajalist istumist, suuremat füüsilist koormust või halba und võivad sümptomid uuesti tugevneda.
See ei tähenda, et valu oleks kujuteldav või et sellel puuduks füüsiline alus. See tähendab, et ravis tuleb hinnata mitte ainult ühte anatoomilist struktuuri, vaid ka inimese üldist koormust, liikumisharjumusi ja kaela võimet selle koormusega kohaneda.
Kaelavalu koos liikumispiiranguga
Mõnikord on peamiseks probleemiks väljendunud jäikus ja vähenenud võime kaela pöörata, painutada või sirutada. See võib alata pärast ebatavalises asendis magamist, äkilist liigutust, pikka aega ühes asendis viibimist või ilma selge põhjuseta.
Inimene võib tunda, et pea on justkui ühes suunas „kinni“ või et konkreetne liigutus tekitab teravama valu. Kuigi see võib olla väga ebameeldiv, paraneb liikuvus paljudel juhtudel järk-järgult, kui säilitada õrn liikumine ja vältida pikaajalist täielikku liikumatust.
Esimestel päevadel ei ole vaja jõuga proovida kogu liikumisulatust taastada. Palju olulisem on kaela regulaarselt liigutada talutavas ulatuses ning suurendada liikumist järk-järgult vastavalt sümptomite reaktsioonile.
Kaelavalu koos peavaluga
Kaela struktuurid võivad olla seotud peavaluga, eriti kui see algab kuklapiirkonnast, on rohkem väljendunud ühel poolel ja süveneb pärast pikaajalist kaelaasendit või liigutusi.
Kõik peavalud ei pärine siiski kaelast. Migreen, pingepeavalu ja teised peavalu tüübid võivad esineda eraldi või koos kaelavaluga. Seetõttu ei tohiks ravi automaatselt piirduda ainult kaelamassaaži või kaelaharjutustega.
Kui peavalu on uus, tekib äkki, on ebatavaliselt tugev või sellega kaasnevad nägemis-, kõne-, tasakaalu-, tundlikkus- või koordinatsioonihäired, on esmalt vajalik meditsiiniline hindamine.
Kätte kiirguv valu
Kui valu levib kaelast õlga, küünarvarde või sõrmedesse, võib tegemist olla kaela närvijuure ärritusega. Sellisel juhul võivad tekkida ka surisemine, tuimus, põletav tunne või lihasjõu vähenemine.
Kõik käevalu ei pärine kaelast. Sarnaseid sümptomeid võivad põhjustada õla-, küünarnuki- või randmeprobleemid ning perifeersete närvide pitsumine või ärritus. Näiteks sõrmede surisemine võib olla seotud nii kaela närvijuure kui ka närviärritusega küünarnuki või randme piirkonnas.
Sellises olukorras hindab füsioterapeut kaela ja õla liikumist, käelihaste jõudu, tundlikkust, reflekse ja sümptomite reaktsiooni erinevatele asenditele. Kerge närviärritus paraneb sageli sobiva koormuse kohandamise ja taastusraviga. Progresseeruv käe nõrkus või püsiv tuimus vajavad aga õigeaegset arsti konsultatsiooni.
Kaelavalu pärast traumat
Kaelavalu võib alata pärast kukkumist, sportlikku kontakti, liiklusõnnetust või muud kiiret pealiigutust. Sellises olukorras on oluline hinnata trauma mehhanismi ja sümptomeid, mitte alustada kohe intensiivse massaaži, manipulatsioonide või venitamisega.
Pärast kergemat kiirendus-pidurdus- ehk piitsalöögi tüüpi traumat võivad püsida valu, jäikus, peavalu, pearinglus ja ebakindlus liikumisel. Kui tõsise vigastuse tunnuseid ei ole, taastatakse rehabilitatsioonis järk-järgult kaela liikuvust, lihaskontrolli ja igapäevaseid tegevusi.
Liiga pikaajaline liikumise vältimine võib säilitada jäikust ja liikumishirmu, kuid ka liiga kiire naasmine suure koormuse juurde ei ole vajalik. Kõige parem on liikumist ja koormust suurendada järk-järgult vastavalt sümptomite reaktsioonile.
Kas kaelavalu põhjustab alati halb rüht?
Kaelavalu seostatakse sageli „halva rühiga“, kuid puudub üks ideaalne asend, mida inimene peaks kogu päeva säilitama. Ka tehniliselt hea istumisasend võib muutuda ebamugavaks, kui selles viibitakse mitu tundi liikumata.
Täiuslikust rühist olulisem on sageli võimalus regulaarselt asendit muuta. Kael ja õlavööde taluvad tööpäeva tavaliselt paremini, kui inimene aeg-ajalt püsti tõuseb, liigub, muudab käte toestust ega püsi pikalt täiesti liikumatult.
Ergonoomika võib aidata vähendada tarbetut koormust. Ekraan peaks olema piisavalt kõrgel, et ei peaks pikalt allapoole vaatama, ning küünarvarred peaksid olema toetatud. Pikemal sülearvutiga töötamisel võib olla kasulik kasutada välist klaviatuuri ja hiirt.
Isegi ideaalselt korraldatud töökoht ei asenda siiski liikumist, piisavat lihasvastupidavust, puhkust ja üldist kehalist aktiivsust. Eesmärk ei ole istuda terve päev täiesti sirgelt. Eesmärk on luua võimalus vabalt asendit muuta ja vältida pikaajalist ühetaolist koormust.
Kui sümptomid on peamiselt seotud korduva töökoormusega, lugege lähemalt artiklist „Korduvkoormusvigastused – sümptomid, põhjused ja ravi“.
Millal vajab kaelavalu kiiret hindamist?
Enamik kaelavalu juhtumeid ei ole ohtlikud. Teatud olukordades ei tohiks siiski alustada iseseisvalt harjutamist ega lihtsalt oodata, et sümptomid iseenesest mööduvad.
Õigeaegne meditsiiniline hindamine on vajalik, kui:
- valu algas pärast tugevat kukkumist, kokkupõrget või liiklusõnnetust;
- käe või jala nõrkus süveneb;
- tekivad kõndimisraskused, tasakaaluhäired või ebatavaline käte kohmakus;
- muutub raskeks nööpide kinnitamine, kirjutamine või esemete käes hoidmine;
- tekib tuimus mõlemas käes või samaaegselt kätes ja jalgades;
- valuga kaasneb palavik, külmavärinad või tugev üldine halb enesetunne;
- esineb teadaolev onkoloogiline haigus või seletamatu kehakaalu langus;
- öine valu on tugev ega muutu asendi vahetamisel;
- tekib äkki väga tugev ja ebatavaline peavalu;
- pärast kaelatraumat tekib topeltnägemine või kõne-, neelamis- või tasakaaluhäire.
Kiiret hindamist vajab ka olukord, kus kaela- ja käesümptomid halvenevad lühikese aja jooksul kiiresti. Sellistel juhtudel on oluline välistada luumurd, infektsioon, närvisüsteemi kahjustus, veresoonte probleem või muu seisund, mis vajab spetsiifilist meditsiinilist ravi.
Kuidas füsioterapeut kaelavalu hindab?
Füsioteraapia konsultatsioon algab vestlusega sümptomite alguse ja igapäevaste olukordade kohta, kus need muutuvad. Oluline on välja selgitada, kas eelnes trauma, kus valu on kõige tugevam, kas see levib pähe või kätte ning millised liigutused või asendid sümptomeid süvendavad.
Hinnatakse ka inimese tööd, sportlikku koormust, und ja varasemaid kaelavalu episoode. Inimese raviplaan, kes töötab iga päev mitu tundi arvutiga, erineb sportlase omast, kelle sümptomid tekkisid pärast kontakti või jõutreeningut.
Füüsilise hindamise käigus võib hinnata kaela liikumisulatust, liigutuste kvaliteeti, lihasjõudu ja vastupidavust, õlavöötme funktsiooni ning rindkere lülisamba liikuvust. Kui sümptomid levivad kätte, hinnatakse lisaks tundlikkust, reflekse, lihasjõudu ja närvisüsteemi reaktsiooni erinevatele liigutustele.
Hindamise eesmärk ei ole ainult leida ühte pinges lihast. Olulisem on mõista, mis inimest hetkel kõige rohkem piirab: liikumispiirang, vähene koormustaluvus, lihasnõrkus, närviärritus või liikumishirm.
Kuidas füsioteraapia saab kaelavalu korral aidata?
Selgitus ja individuaalne tegevusplaan
Füsioteraapia üks olulisemaid ülesandeid on aidata inimesel mõista, mis kaelaga toimub ja mida on ohutu teha.
Kaelavalu võib tekitada hirmu pead pöörata, harjutada või sporti naasta. Kui tõsise vigastuse tunnuseid ei ole, on järkjärguline liikumine tavaliselt kasulikum kui pikaajaline kõikide tegevuste vältimine.
Füsioterapeut saab aidata määrata, milliseid tegevusi tuleks ajutiselt vähendada, milliseid liigutusi säilitada ning millises järjekorras naasta töö, treeningu ja teiste igapäevaste tegevuste juurde.
Kaela liikuvuse taastamine
Kui kael on jäik, alustatakse rahulike liigutustega talutavas ulatuses. Eesmärk ei ole kaela jõuga venitada ega taastada kogu liikumisulatust ühe korraga.
Järk-järgult saab harjutada pea pööramist mõlemale poole, kaela painutamist ja sirutamist ning kombineerida neid õlgade ja rindkere lülisamba liikuvusega. Aja jooksul suurendatakse liikumisulatust ja kiirust vastavalt igapäevaelu või spordi nõudmistele.
Kerge venitustunne liikumise ajal võib olla vastuvõetav. Harjutused ei tohiks siiski põhjustada progresseeruvat surisemist, tuimust, pearinglust ega tugevat valu suurenemist.
Lihasjõu ja vastupidavuse parandamine
Püsiva kaelavalu korral ei ole probleem alati liiga pinges lihastes. Mõnikord puudub kaela- ja õlavöötmelihastel piisav vastupidavus, et taluda pikemaajalist töö-, spordi- või igapäevast koormust.
Taastusravis võib kasutada kaelalihaste kontrolli- ja isomeetrilisi jõuharjutusi ning abaluude stabilisaatorite, õlgade ja ülaselja lihaste treenimist. Pikalt istuvatel inimestel võib oluline olla ka üldise füüsilise vastupidavuse parandamine.
Ei ole olemas ühte harjutust, mis oleks parim kõigile kaelavaluga inimestele. Ühel inimesel on rohkem vaja liikuvuse taastamist, teisel lihasvastupidavuse parandamist ning kolmandal järkjärgulist naasmist raskuste tõstmise või kontaktspordi juurde.
Kõige olulisem on valida programm, mida inimene suudab regulaarselt teha ja milles saab järk-järgult edasi areneda.
Manuaalteraapia ja liigeste mobilisatsioon
Füsioterapeut võib kasutada pehmete kudede tehnikaid, liigeste mobilisatsiooni või muid manuaalteraapia võtteid, et ajutiselt vähendada valu ja muuta liikumine lihtsamaks.
Mõnel inimesel aitab see kiiremini vabamalt ja kindlamalt liikuda. Manuaalteraapia mõju on tavaliselt väärtuslikum siis, kui ajutist sümptomite vähenemist kasutatakse harjutuste ja igapäevaste tegevuste juurde naasmiseks.
Manuaalteraapiat ei tohiks selgitada vajadusega „lülikesi tagasi paika panna“. Lülisamba struktuurid ei libise igapäevase liikumise ajal lihtsalt oma „õigest kohast“ välja nii, nagu seda mõnikord kirjeldatakse.
Pikemas perspektiivis annab sageli parema tulemuse manuaalteraapia, harjutuste, selgituste ja sobiva koormuse kohandamise kombinatsioon.
Massaaž
Massaaž võib ajutiselt vähendada lihaspinge ja valu tunnet. See võib olla kasulik pärast rasket tööpäeva, intensiivset treeningut või perioodil, mil kaela- ja õlalihaseid on raske lõdvestada.
Massaaž üksi ei paranda aga kaela võimet taluda pikaajalist töö- või sportlikku koormust. Kui sümptomid pärast iga protseduuri kiiresti tagasi tulevad, tuleks hinnata ka liikumise hulka, tööharjumusi, lihasvastupidavust ja üldist taastumist.
Massaaži võib kasutada sümptomite kontrollimiseks, kuid see ei tohiks olla ainus pikaajaline raviplaan.
Töökoha ja igapäevase koormuse kohandamine
Töökoha kohandamise eesmärk ei ole sundida inimest terve päev ühes „õiges“ asendis istuma. Töökeskkond peaks võimaldama asendeid muuta ja töötada ilma liigse pingutuseta.
Ekraani kõrguse reguleerimine, käte toetamine ja välise klaviatuuri kasutamine võivad vähendada kaela ja õlgade tarbetut koormust. Sama oluline on teha regulaarselt lühikesi liikumispause ja muuta asendit juba enne tugeva jäikuse tekkimist.
Arvesse tuleb võtta ka tegevusi väljaspool kontorit. Kaela- ja õlavöötme ülekoormust võivad põhjustada pea kohal töötamine, raskuste kandmine, tööriistade kasutamine, pikk autojuhtimine, lapse kandmine ja korduvad sportlikud liigutused.
Kui sümptomid paiknevad rohkem õla piirkonnas ja süvenevad füüsilise töö ajal, võib olla kasulik ka artikkel „Õla ülekoormus tööl – põhjused ja harjutused“.
Stressi, une ja taastumise roll
Stress ei muuda valu ebareaalseks, kuid võib suurendada närvisüsteemi tundlikkust, lihaspinget ja raskendada lõõgastumist.
Perioodidel, kui inimene magab vähe, töökoormus on suur ja füüsilist aktiivsust vähe, võib kael muutuda tundlikumaks koormusele, mida ta muul ajal hästi taluks. Seetõttu võib taastusravis olla vaja muuta mitte ainult harjutusprogrammi, vaid ka üldist töö- ja puhkerežiimi.
Eesmärk ei ole väita, et kogu valu põhjustab stress. Oluline on mõista, et uni, emotsionaalne koormus ja taastumine võivad mõjutada seda, kui tundlikult organism füüsilisele koormusele reageerib.
Kas kinesioteipimine võib kaelavalu korral aidata?
Kinesioteip võib mõnel inimesel ajutiselt vähendada ebamugavust või aidata paremini tunnetada kaela ja õlgade asendit. See võib olla kasulik, kui teibiga on mugavam liikuda, töötada või harjutusi teha.
Teip ei vabasta siiski pitsunud närvi, ei taasta lihasjõudu ega muuda iseseisvalt valu peamist põhjust. Kui mõju puudub või nahk ärritub, ei ole põhjust selle kasutamist jätkata.
Teipimist tuleks käsitleda pigem ajutise abivahendina kui kohustusliku osana kaelavalu ravis.
Kas vaakumkupud ja muud passiivsed vahendid ravivad kaelavalu?
Vaakumkupud, massaažipallid, soojusravi ja teised passiivsed vahendid võivad pakkuda ajutist mugavust ning vähendada lihaspinge tunnet. Nende mõju ei tohiks siiski seletada „toksiinide eemaldamisega“ ega pidada neid peamiseks ravimeetodiks.
Need vahendid võivad olla kasulikud, kui need ei ärrita nahka, vähendavad ajutiselt sümptomeid ja aitavad seejärel vabamalt liikuda. Kui pikaajalise kaelavalu ravi koosneb aga ainult passiivsetest protseduuridest, on tulemus sageli lühiajaline.
Mida kauem sümptomid püsivad, seda olulisemaks muutuvad järkjärguline liikumine, lihaste koormamine ja igapäevaste tegevuste juurde naasmine.
Kas kaelavalu korral on parem puhata või liikuda?
Ägeda valu perioodil võib olla vaja ajutiselt vähendada tegevusi, mis sümptomeid märgatavalt süvendavad. Kaela täielik liigutamata jätmine mitmeks päevaks ei ole siiski tavaliselt vajalik, välja arvatud juhul, kui arst on määranud konkreetsed piirangud.
Praktikas aitavad sageli kerged kaelaliigutused talutavas ulatuses, regulaarne asendi vahetamine ja rahulik kõndimine. Raskuste tõstmist ja sümptomeid provotseerivat treeningut võib ajutiselt vähendada, kuid nende juurde tuleks järk-järgult tagasi pöörduda.
Kõigi liigutuste taastamiseks ei pea alati ootama valu täielikku kadumist. Paljudel juhtudel paranevad funktsioon ja liikumiskindlus koos aktiivsuse järkjärgulise taastamisega.
Mittespetsiifilise kaelavalu korral ei tohiks kaelakraed kasutada pikalt ilma selge meditsiinilise näidustuseta. Liigne toetumine välisele toele võib vähendada liikumist ja säilitada ebakindlust.
Kas on vaja röntgenit või MRT-d?
Iga kaelavalu episood ei vaja röntgen- ega magnetresonantstomograafia uuringut.
Kui valu algas ilma olulise traumata, progresseeruvaid neuroloogilisi sümptomeid ei ole ja puuduvad muud ohumärgid, piisab esialgu sageli kliinilisest hindamisest.
Pildidiagnostika võib olla vajalik pärast olulist traumat, luumurru kahtluse korral, kui käe või jala nõrkus süveneb, esinevad seljaaju haaratuse tunnused või tekib kahtlus infektsioonile, kasvajale või muule tõsisemale seisundile.
MRT-piltidel võib näha lülivaheketaste ja liigeste muutusi ka inimestel, kellel ei ole olulisi sümptomeid. Seetõttu tuleb uuringu tulemusi alati hinnata koos inimese kaebuste ja kliinilise läbivaatuse tulemustega.
Pildidiagnostika on kõige väärtuslikum siis, kui selle tulemus võib muuta edasist ravitaktikat, mitte ainult kinnitada vanusega seotud muutusi lülisambas.
Kas padi võib põhjustada kaelavalu?
Padi võib mõjutada kaela enesetunnet, kuid puudub üks universaalselt parim padi kõigile inimestele.
Kõige olulisem on, et kael ei oleks magamise ajal pikalt tugevalt küljele, ette või taha painutatud. Sobiv padja kõrgus sõltub magamisasendist, õlgade laiusest, madratsi pehmusest ja inimese kehaehitusest.
Kui valu on igal hommikul tugevam ja väheneb pärast liikumist, tasub hinnata padja kõrgust ja magamisasendit. Padja vahetamine ei pruugi siiski lahendada püsivat kaelavalu, kui peamiseks probleemiks on vähene koormustaluvus, vähene liikumine või muud igapäevased tegurid.
Kui kiiresti võib füsioteraapia aidata?
Taastumise kestus sõltub sümptomite põhjusest, kestusest ja raskusest.
Kerge kaelajäikus pärast ebatavalist asendit võib märgatavalt väheneda mõne päevaga. Pikaajalise valu, käesümptomite või korduvate episoodide korral võib taastusravi võtta mitu nädalat või kuud.
Kindlast päevade arvust olulisem on jälgida üldist arengut. Kas kaela liikuvus paraneb järk-järgult? Kas inimene suudab kauem töötada, autot juhtida või sportida? Kas käesümptomid vähenevad ja une kvaliteet paraneb?
Taastusravi kulg on harva täiesti ühtlane. Pärast suuremat koormust võivad sümptomid ajutiselt tugevneda ning see ei tähenda alati uut vigastust. Oluline on see, kas mitme nädala jooksul on üldine suund positiivne.
Kui sümptomid muutuvad pärast iga väikest koormuse suurendamist märgatavalt halvemaks ega taastu varasemale tasemele, tuleks taastusravi plaan üle vaadata.
Millal pöörduda füsioterapeudi poole?
Füsioterapeudi konsultatsioon on kasulik, kui kaelavalu ei möödu, kordub regulaarselt või hakkab piirama tööd, und, sportimist või igapäevaseid tegevusi.
Konsultatsioon on eriti väärtuslik juhul, kui jäikus piirab pea pööramist, valu levib õlga või kätte, ei ole selge, kuidas ohutult harjutuste juurde tagasi pöörduda, või passiivsed protseduurid aitavad ainult lühiajaliselt.
Füsioterapeut saab aidata kohandada töökohta, valida sobivad harjutused ja koostada järkjärgulise koormuse suurendamise plaani.
Samal ajal saab spetsialist hinnata, kas sümptomid vastavad tüüpilisele luu-lihaskonna probleemile või on vaja arsti, neuroloogi, traumatoloogi või mõne muu spetsialisti konsultatsiooni.
Kui kael valutab pärast arvutiga töötamist, kas piisab ainult kehahoiaku parandamisest?
Aigars Caune
Füsioterapeut
Tööasendi kohandamine võib aidata, kuid harva on see ainus vajalik muutus. Isegi hea asend muutub väsitavaks, kui selles viibitakse mitu tundi liikumata. Praktikas on olulisem regulaarselt asendit muuta, käsi toetada, ekraani kõrgust kohandada ja aeg-ajalt liikuda. Samal ajal tuleb parandada kaela, õlgade ja ülaselja lihaste võimet taluda töökoormust. Seetõttu ei ole eesmärk istuda terve päev täiesti sirgelt. Eesmärk on luua töökeskkond ja füüsiline võimekus, mis võimaldavad vabalt asendit muuta ja vältida päeva lõpuks tugevat kaelaväsimust.
Kokkuvõte
Kaela- ja kuklapiirkonna valu ei ole sageli seotud ühe kahjustatud struktuuriga, vaid mitme teguri kombinatsiooniga. Sümptomeid võivad mõjutada pikaajaline staatiline koormus, vähene liikumise varieeruvus, ebapiisav lihasvastupidavus, stress, uni ja varasemad valuperioodid.
Füsioteraapia ei aita ainult ajutiselt lihaspinget vähendada. Selle eesmärk on hinnata sümptomeid, taastada kaela liikuvust, parandada kaela- ja õlavöötmelihaste jõudu ning vastupidavust ja viia inimene järk-järgult tagasi igapäevase või sportliku koormuse juurde.
Massaaž, manuaalteraapia, teipimine, soojusravi ja vaakumkupud võivad mõnes olukorras olla kasulikud sümptomite kontrollimiseks, kuid need ei asenda aktiivset taastusravi. Pikemas perspektiivis on tavaliselt olulisem liikumise, harjutuste, tööharjumuste ja sobiva koormuse kohandamise kombinatsioon.
Kui valu levib kätte, lihasnõrkus süveneb, tekivad tasakaalu- või käte osavuse häired või sümptomid algasid pärast tõsist traumat, on vajalik õigeaegne meditsiiniline hindamine.
Kasutatud kirjandus
- Blanpied PR, Gross AR, Elliott JM, et al. Neck Pain: Revision 2017. J Orthop Sports Phys Ther. 2017;47(7):A1–A83.
- Wilhelm MP, Donaldson M, Griswold D, et al. The combined effects of manual therapy and exercise on pain and related disability for individuals with nonspecific neck pain: a systematic review with meta-analysis. J Man Manip Ther. 2023.
- Makin J, Watson L, Pouliopoulou DV, et al. Effectiveness and safety of manual therapy when compared with oral pain medications in patients with neck pain: a systematic review and meta-analysis. BMC Sports Sci Med Rehabil. 2024;16:86.
- Dirito AM, Abichandani D, Jadhakhan F, Falla D. The effects of exercise on neuromuscular function in people with chronic neck pain: a systematic review and meta-analysis. PLoS One. 2024;19(12):e0315817.
- Expert Panel on Neurological Imaging. ACR Appropriateness Criteria: Cervical Pain or Cervical Radiculopathy. 2024 Update.
- Effects of a Guided Neck-Specific Exercise Therapy on Recovery After a Whiplash: A Systematic Review and Meta-analysis. 2024.
Soovitatud tooted
Massaaži jaoks
Kinesioloogiline teip
Massaaži jaoks
Massaaž vaha
Soovite rohkem praktilisi füsioterapeudi soovitusi?
Vaadake meie füsioterapeudi soovituste rubriiki, kust leiate artikleid harjutuste, vigastuste ennetamise, valu leevendamise, koormuse kohandamise, taastusravi põhimõtete ning turvalise igapäevategevuste ja sportimise juurde naasmise kohta.
Vaata füsioterapeudi soovitusi